Mõtteid eestlusest, eesti kultuurist ja eestlaste rollist Euroopa kultuuris (08. veebr)



Mis on see Euroopa kultuur, mille pärandit me väärtustame? Milline on Eesti kultuuri osa tänases Euroopas? Sageli räägitakse praegu Eesti avalikus meediaruumis rohkem nn „euroopalikest väärtustest”, mida meie riigina peaksime toetama ja milles osalema. Kas ka see on Euroopa kultuur? Või mis on ikkagi täpsemalt need „väärtused”?

Mida üldse tähendab kultuur? Vikipeedia väidab, et: „Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne.”

Seega mõistame, et ka eesti kultuur on kõik see, mida meie, eestlaste, eelnevad põlvkonnad ise on loonud ja millesse meie eelmised põlvkonnad on uskunud. Eesti rahvusliku eneseteadvuse teket nimetatakse ka rahvuslikuks ärkamiseks. See viis meid esimese EW sünnini.

Eesti rahva toonastel rahvuslikult meelestatud juhtidel oli nägemus ja äratundmine, et kas nüüd või mitte kunagi luua eestlaste endi riik, kuidas seda teha ja kuidas see toimima panna. Rahvusriigi sünnis mängisid üliolulist rolli rahva koondajana erinevad seltsid ja kodanike ühistegevus. II MS ajal aitas keerulistes oludes ellu jääda nt Eesti Rahva Ühisabi.

Ühistud ja seltsid on läbi aegade olnud eestluse, sh eestlaste kultuuri sünnitajad ning alalhoidjad. Rahvustevahelisi sisemisi konflikte pole need nähtused kunagi põhjustanud, pigem vastupidi. Leian, et tahtes tänases Euroopas nii eestimaalastena kui eestlastena püsima jääda ning evida oma kultuuri, peaksime teadvustama, et me taaslõime 1992. aastal Eesti riigi, mille põhiseaduse preambulisse sai kätketud selle taasloodud riigi mõte.

Preambul ütleb, et Eesti riik on „pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade”. See on eesmärk, mida riik kui vahend peab tööriistana kogu Eesti rahva käes aitama saavutada.

Eesti riigi eesmärk pole „majanduskasv”, „demokraatia”, „võrdsus”. Eelnimetatud nähtused saavad olla vaid vahendid selle suure, kõige tähtsama ja maailmas ainulaadse eesmärgi, mõistusega eestluse, saavutamiseks!

Eestlasena leian, et Euroopa kultuuripärandi aastal tulekski Euroopal (sh meil, eestlastel) väärtustada oma juuri, oma ajalugu, keelt, põlisrahvusi ja riike. Leian, et see on meie kõigi rikkus. See on väärikas.

Meil, eestlastena ja eestimaalastena, peaks olema hea elada just Eestis ja siin oma lapsi kasvatada. Teist kodumaad meil pole. Siin sündis meie kultuur, keel, meie esivanemad ja nende usk.

Olen veendunud, et väärtustades eelkõige meie enda iseolemist ja rahvust me suudamegi anda omalt poolt väärtusliku panuse Euroopa kultuuriaastasse 2018.

Olgem esmalt eestlased, sest ainult nii jääme eurooplasteks!

Liina Miks

Eesti Kultuuriseltside Ühenduse tegevjuht